Monday, November 19, 2012

Pimedal trepil istudes

Mõtlikud silmad idüllitsevad kaugel virvendavas valguses,
kimun korraga kahte Pall Malli.
Mina lootsin, et kõik korras, kuid seda oli ainult alguses.
Ühesõnaga sain elult sitaks molli.

Kui vaid see emotsioonivastandlikkus võinuks kauem kesta,
nagu need kusised Hansa tikud.
Mõeldes hetkel sellele, et saaksin temaga juttu vesta,
kuid elu perse keerab, minuga nikub.

Nagu vanad targad ütlevad: tuleb osata lahti lasta.
Türa äkki lasen end hoopis maha.
Ilmselgelt on asi läbi, kui ta mu kõnedele enam vasta.
Pigem saaksingi mehelt hoopis taha...

                       
                                             ...türa.

No comments:

Post a Comment